Jaapani kunst
lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega
zen- budistlikke mungakloostreid (Kamakura engakuji kloostri kondo, 1285). Jaapanlik
lihtsusetaotlus pärineb Kamakura ajastust. Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk
Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile. Senisest valgusrikkamaks muutunud elamuis
said üldkasutatavaks lükandpaneelid (shoji), põrandaid kaeti punutud õlgmattide tatami
´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade
raamatute riiul tana. Ashikaga ajastu vaimsus ja iluideaalid avaldusid enim teetseremoonia
majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses.
Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji
kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja
Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on