Muinaseestlased
Võimalik, et neid polnud lihtsalt enam
kombeks hauda kaasa panna.
Vast kõige silmatorkavam osa mehe rõivastuses oli pronks- või hõbenaastudega
ilustatud nahkvöö. Naastudega vöö ühes otsas oli pannal, teine ots hargnes aga
enamasti kaheks, millest üks haru oli lihtne nahkrihm, mis tõmmati läbi pandla. Teine
haru, mis lõppes rihmakeelega, oli pealistatud naastudega ning jäi vabalt rippu.
Mitmel pool vöö küljes võis rippuda veel täiendavaid ilunaaste. Nahkvöö külge
kinnitati noatupp, mille servad olid sageli pronksiga ääristatud.
Nii naiste kui ka meeste puhul tuleb arvestada, et ilmselt olid erinevad eri-
sotsiaalsetesse kihtidesse kuuluvate inimeste rõivad ja ehted. Lisaks sellele, et kallid
kangad ja rohked ehted polnud kõigile juba nende kõrge materiaalse väärtuse poolest
kättesaadavad, reguleerisid rõivastust teatud piirideni ilmselt ka sotsiaalsed reeglid.