Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestmised
Sama sajandi
keskel kasvas ka eestlaste iseteadvus ning nad hakkasid nõudma võrdseid õigusi baltisakslastega.
Kõike seda soodustas majandus kasv Eestis ning eesti soost haritlaskonna teke, kes olid valmis
olema liidrid eestluse ja omariikluse poole võitlemises.
Ärkamisaega soodustavaid tegureid oli palju. Pärisorjuse kaotamine ja taludepäriseks ostmine tegid
talupoegadest täieõiguslikud peremehed. Sammuti hakkas ilumama palju eestikeelseid nädalalehti.
Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud ,,Perno Postimees". Ajalehed aitasid
Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku
ühtekuuluvustunnet. Üheks suurimaks õnnestumiseks ärkamisajal võib lugeda esimese üldlaulupeo
korraldamine 1869. aastal. Sinna tuli kokku ligikaudu 20000 inimest üle Eesti. Rahvuskultuuri
annaabi.ee 
