Kui kultuuriliste tähendustega mõelda, tuleb Alveri vaikimist väga oluliselt täheldada (Vaiki Alver - kannab varjatud tähendusi vaimse vastupanu ja teisitolemus märki, sõltumatuse märki.). Pikk vaikimine hakkab oluliselt mõjutama ka hilisemat Alveri retseptsiooni. Ta on kuulutatud elavaks klassikuks ,,luuletaja, kes julges mitteluuletada". Alveri puhul võib rääkida mingisugusest ilukultusest iluideal valitseb luulet. See ilukummardus on mingi teatava aukartuse tunne kunsti ees. Aukartus kunsti ees hakkab tekitama tunnet, et kunst on esmane (primaarne) [,,Meistrile" esikteosest Baudelaire'le pühendatud luuletus.] kunst on midagi sellist, mille kõrval loodus kahvatub. Alveri debüüdipreemia on loodud 90ndate alguses Betti Alveri pärandist, ta tahtis toetada noori luuletajadi. Seda antakse välja Eesti Kultuurkapitali toel. Kui Alveri tuumset osa käsitleda, siis see on aukartus kunsti (luule, kunsti, vaimuloomingu)
annaabi.ee 
