Käitumuslik teooria: biheivorism
andis eelduse tulevikus loomkatsete jaoks vajalike vahendite
leiutamiseks. Ta omandas kõrghariduse New Yorgi osariigi
Hamiltoni kolledzis inglise kirjanduse alal, oma tulevast ala
psühholoogiat polnud tal aga aega õppida. Vaatamata oma
püüdlustele Skinnerist ilukirjanikku ei saanud. Üsna varsti
läks ta õppima Harvardi ülikooli psühholoogiat ning kaitses
juba aastal 1931 doktoriväitekirja. Ta jätkas teadustööd
Harvardis ning 1936. aastal võttis ta vastu õppejõu ametiposti
Minnesota ülikoolis. Ta jätkas oma tööd mõlemas ülikoolis
kunin pensionini ning arendas välja oma neobiheivoristliku õpetuse. Talle anti USA