Morfoloogia
fonoloogilist mitmetähenduslikkust ehk homofooniat kui ka ortograafilist
mitmetähenduslikkust ehk homograafiat. Mitmetähenduslik üksiksõna on vastavalt
homonüüm, homofoon või homograaf. Ühele ja samale lekseemile vastavate grammatiliste
sõnade vormid ei käitu homograafia ja homofoonia osas alati sümmeetriliselt. Kõnealuse
sõnavormihomonüümia ulatus on keeliti erinev. Eestikeelses ilukirjandustekstis esineb
sõnavormihomonüümiat umbes 40% juhtudest. Erinevuse põhjus on morfoloogiliste
kategooriate hulk. Kirjutatud teksti lugemisel ja kõne vastuvõtmisel kulub osa
tõlgendusprotsessist homonüümiajuhtude analüüsiks: õige homograaf või homofoon valitakse
vastavast kontekstist või teksti- ja muust ümbrusest lähtuvalt. Homonüümide ühestamine on
jätkuvalt probleem ka loomuliku keele arvutianalüüsis.
* Morf, morfeem, allomorf
annaabi.ee 
