"ilukirjanduskorpusega" - 1 õppematerjal

Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus

1950. aastate ilukirjanduse alamkorpus andis 49 vastet, sh liitsõnad emalammas, emahunt, emakeel, emahundi-raip. Liitsõnad on olulised, sest neist ilmneb emaslooma tähendus, mida muudes tekstikorpustes pole esinenud. Ka üksiksõna ema tähendab ühes lauses emaslooma, aga mitte lapsevanemat. Selles alamkorpuses esineski ainult ainsust, mitmust polnud üheski käändes. Kõige rohkem kasutati jällegi nimetavat käändevormi – 27 korral. Seda tehti sarnaselt 1890. aastate ilukirjanduskorpusega – kasutati otsekõne ja ütte puhul, näiteks „Aga kus on siis ema?“ ning „Elan, ema!“ Sõna ema esines ise nii täiendina (ema Liisa) kui ka põhisõnana (Helmi ema). Tunduvalt vähem kasutati omastavat käänet – kokku 5 korral. Siingi kerkisid esile tagasõnad: ema vastu, ema kallale, ema all. Emaslooma tähendust ilmestab see: tikkusid vägisi kõhna ema udara kallale. Omastavas käändes käitus ema ka täiendina (ema juttu ja ema suu)