portreteerimismeetodiks. Dagerrotüübid esitatakse alati kas raamitult või ilukarpi paigutatult. Nende pind on väga ôrn ning kriimustub kergesti. Dagerid tavaliselt mõõdus 8x10 cm. Eesti muuseumides leidub paarkümmend dagerrotüüpi, enamik nendest on valmistatud väljaspool Eestit. Ambrotüüp: Ambrotüüp on nõrgalt alavalgustatud negatiiv klaasil, mis mustale aluspôhjale paigutatult näib positiivina. Neid eksponeeritakse tavaliselt raamitult vôi ilukasti paigutatult. Kirjeldatud tehnikat kasutati fotode valmistamisel kuni 1880.aastateni. Ambrotüüpide valmistamine oli odav ettevõtmine (tehti ju vaid negatiiv) ning seepärast levis ta laialt keskklassi seas. Eestis teada üle 10. Mis on masinloetavad infokandjad (definitsioon, tüübid): Filmilint, heliplaat, videolint, arvutiketas - nimetatakse neid masinloetavateks infokandjateks, sest neile on salvestatud teatud informatsioon - film, muusika, andmebaas
dagerrotüüpi, enamik nendest on valmistatud väljaspool Eestit. Ambrotüüp Ambrotüüp on nõrgalt alavalgustatud negatiiv klaasil, mis mustale aluspôhjale paigutatult näib positiivina. Tegelikkuses tumedad kohad on negatiivil heledad ja tegelikkuses mustad pinnad on negatiivil täiesti läbipaistvad. Kui me paneme tumeda tausta taha või värvime klaasplaadi tagakülje mustaks saamegi negatiivist positiivi. Neid eksponeeritakse tavaliselt raamitult vôi ilukasti paigutatult. Kirjeldatud tehnikat kasutati fotode valmistamisel kuni 1880.aastateni. Ambrotüüpide valmistamine oli odav ettevõtmine (tehti ju vaid negatiiv) ning seepärast levis ta laialt keskklassi seas. Eestis teada üle 10. Albumiinfoto Albumiinfoto on munavalgega immutatud fotopaber. 1850. aastast kuni 1920. aastateni kasutasid fotograafid oma fotode preserveerimisel albumiinfotot, kuna see oli senistest säilitamismeetoditest kõige efektiivsem
annaabi.ee 
