Tiit Lauk humanitaar
kaasalaulmist kõige enam kontrabassimängijad, kes on sellest lausa eraldi stiili kujundanud.
Huvitaval kombel ei ole sellele laialt levinud mänguvõttele spetsiaalset terminit kasutusele
võetud 43 .
Kuna džässis hinnatakse enam esituse siirust kui ilu, võib juhtuda, et esitus tundub ilus isegi
esteetikanormidega vastuollu minnes. Selles kontekstis meenutatakse sageli Louis Armstrongi,
üht kõigi aegade kuulsaimat džässilauljat, kelle hääle tämber ei kannataks klassikaliste
ilukaanonite kohaselt mingit kriitikat. Nagu ütleb Berendt: “Võib öelda, et jazzi ilu on pigem
eetiline kui esteetiline. Et jazzi kuidagi suhtuda, on tarvis kõigepealt suuta sedasorti ilust aru
saada” (Berendt 1999: 164).
Koos kõlaga peaks mainima ka teist olulist, kõlaga otseselt seoses olevat komponenti –
džässilikku fraseerimist. Sound ehk kõlapilt ja sellega seonduv vastav fraseerimine on džässi
annaabi.ee 
