Doris Kareva
positsiooni. Siin toimuvatest edasiarendustest on kõige ilmekam tehniliselt viimistletud
maneristliku võttestiku tugevnemine. Seda tendentsi on võimalik tõlgendada ka
postmodernistliku situatsiooni huviga ajalooliste stiilijäljenduste vastu.
Fakte ja väiteid.
Kareva luulelaad avaldub kristalliseerunult luulekogus “Vari ja viiv” (1986)
Tema luule toetub sümbolistlikule traditsioonile.
Kareva sai tuntuks armastusluuletajana, lisaks on ta loomingus religioosse taustaga otsinguid ja
iluelamuste peegeldusi.
Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud:
Päevapildid" (1978)
"Ööpildid" (1980)
"Puudutus" (1981)
"Salateadvus" (1983)
"Vari ja viiv" (1986)
"Armuaeg" (valikkogu, 1991)
"Kuuhobune" (1992)
"Maailma asemel" (1992)
"Hingring" (1997)
"Mandragora" (2002)
"Aja kuju" (2005)
"Tähendused" (2007)
"Lõige" (2007)
"Deka" (2008)
annaabi.ee 
