Marie Antoinette
Dofiin ei hoolinud sellest, et
Prantsusmaal valitses häda ja viletsus, mida tema külvas. Teda huvitas ainult
lõbutseine ja pidutsemine. Päevapoliitika ning kõik muu, mis vähegi nõudis
temalt mõttetööd või puudutas tõsiseid probleeme, ei huvitanud Marie
Antoinette'id. Alguses armastas ja ülistas rahvas graatsilist ning elegantset
Marie Antoinette'i, kes oli kui ilu ja õndsuse kehastus. Peagi mõistis rhavas, et
tegemist on omakasupüüdiku ilueediga, kes hoolis ainult enda heaolust. Rahva
armastus kadus ning Marie Antoinette'i ümber tõmbud usaldusväärsete inimeste
ring üha koomale.
Lõpuks seisis Marie Antoinette koos Louis XVI'ga kuristiku äärel ning
saatuslikul 10. augustil algas massirahutus, revolutsioon, kus taaskord saamatu
kuningas ei suutnud mitte midagi teha. Võitlus lõppes enne kui alatagi sai.
,,Raskelt hingledades , pilk segane, istub ta oma tugitoolis ja ootab ja ootab, ta