Keskaegsed rõivad
13-14.sajandil olid kasutusel keebid. Nööbid olid valmistatud nahast, luust, metallist. Üks
vanemaid riidekinnitusvahendeid on ka rõivanõel. Vaesemad inimesed ajasid läbi
puupööradega. Aegade jooksul on selle eseme vorm ja tegumood, isegi nimetus mitu korda
muutunud, otstarve on aga jäänud samaks kuni tänapäevani, esinegu ta siis haaknõela või
prossi nime all. Nii nagu sõled, vööd või nööbid, kuuluvad ka riidenõelad rõivastel
kantavate ehete hulka. Tähtsaks iludetailiks oli ka vöö. Omapärane tähendus on keskajal
veel krael. Kallis, kulla ja vääriskividega kaunistatud krae oli ikkagi ainult ehe, mitte
rõivaese.
Lehvik on kõrge või kuningliku seisuse üldtuntud sümbol. Ka arvati, et lehvik hoidis eemal
kurje vaime. Lisaks oli lehvik naiselikkuse ja flirdi sümbol.
Ehted:
Auahnus, tahtmine silma paista, oma rivaale võita ja neis kadedust tekitada on üheks moe
tekitajaks kõrgemates kihtides. Viimase sihiga on tihti alamaile kihtidele koguni ära