Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu
Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda,
Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli,
Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme.
(,,Sügisemaru")
Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka
palju looduses pesitsevatest saladustest ja iludest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil väljas
linnast. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt
siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula /
oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" (,,Laululind")
Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera säästmine ja selle mitte reostamine, kuid iga aastaga
on järjest hoolimatuks muututud