Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti maiustusi. Kadriannid Ikka on antud tulijaule igasugust toidukraami: kartuleid, kaalikaid, porgandeid, herneid, lambaliha, vorsti, õunu. Värskelt küpsetatud leiba või saia. Pähkleid. 20. sajandil muidugi kommi ja ka küpsiseid. Apelsine ja mandariine ning muid eksootilisi puuvilju. Moosi. Iluasjakesi. Raha hakati andma 20. sajandil. Kus käidi Käidi oma küla peredes ja naaberkülades. 20. sajandil hakati külastama kohvikuid ja restorane, seltsimaju,kauplusi.Nagu eespool öeldud,eelistatakse ka linnas liikuda oma kodu lähemas ümbruses. Kadripeod Kui kadrikamp oli suurem ja kogunes rohkem kraami,siis on mõnigi kord korraldatud külas või töökohas kadripidu,nagu see veel tänagi toimub Kihnu
tselluloidiga ei esinenud iseeneslikke süttimisi, nimetati seda ,,ohutuks filmilindiks") ning rõivatööstusesse jõudis materjal pärast I maailmasõda [9]. Teluloosatsetaat, Inglise keeles secoid, on samuti puuvillal põhinev polümeer, mille populaarsusele aitasid kaasa mitmed tarbijasõbralikud omadused: tugev, hea läikega, hea läbipaistvusega ning käele meeldiv katsuda. Just viimasel põhjusel valmistati sellest materjalist rohkelt iluasjakesi ning muid esemeid, mida tihti katsuma peab. Tsellofaan (raion) Sveitsi keemik Jacques E. Brandenberger sai inspiratsiooni tselluloidi leiutamiseks 1900-ndal nähes restoranis laualinal veinipleki. Ta otsustas luua materjali, mis ei imaks vedelikke sisse. Alguses üritas ta katta kangast veekindla ainega, kuid saadud materjalid olid kasutamiseks liiga jäigad. Ta loobus esialgsest ideest ning tegutses edasi ainult kangale tekkinud õhukese kilega. Kasuks tuli glütseriini
annaabi.ee 
