Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
Imperaatoriga koos
olid kohale tulnud ka Roomast arhitekt Niccolo Michetti, koos tema selliks kutsutud Gaetano
Chiaveriga. Michetti viibis Kadriorus vaid tööde alguses, joonistas kavandid ja andis
esimesed juhtnöörid. Lossi ehitamisel tegutses kirju rahvusvaheline seltskond. Oma
arhitektuuriloogikalt on loss äärmiselt ratsionaalne, kavandatud sümmeetrilisena. Kadriorus
võeti eeskuju Itaalia villadest. Hoone kulminatsiooniks on saal, kus väljendub Euroopa
dekadentlik iluarmastus. Michetti nõudel on saali lakke maalitud süzeed valitud ajastu kõige
populaarsemast ,,õpikust", Ovidiuse teosest ,,Metamorfoosid", kus jutustuse igal episoodil on
kanda allegooriline tähendus. Peateljelt lähtus kogu aia malelauamuster. Kadriorus oli võim
saavutatud vaimu mudelisse surumise kaudu ning ilu ja võõramaise eksootika abil oli
tekitatud illusioon kogu planeedi valitsemise võimalikkusest. Peeter I surmaga vajus Kadriorg
annaabi.ee 
