DEPRESSIOON
43-aastaselt sattus ta üha sügavamasse
depressiooni ning pöördus lõpuks psühhoterapeudi poole. Teraapia käigus hakkas ta
kuulama oma südamehäält. Terapeut julgustas teda uurima, mida ta oma elust
tegelikult arvab, ning järk-järgult sai talle selgeks, et praegune töö tundub talle mõttetu
ja igav. Kuus kuud kestnud teraapia lõpul hakkas Loraine tegelema oma ammuse
unistuse - aiandusega. Aasta pärast helistas ta terapeudile ütlemaks, et on ametit
muutnud ning töötab iluaednikuna. Ta oli käinud kursustel ning asutanud isikliku
firma. Ta ütles: "Nüüd ma tean: depressioon andis mulle märku, et elan oma elu
valesti. Ametit muuta on raske ja riskantne ning ma ei teeni veel eriti palju, aga
esimest korda paljude aastate jooksul tunnen ma end elusana."
Ühegi eelmainitud juhtumi puhul ei saa me väita, et depressioon "raviti välja" selle
sõna tavapärases mõttes. Pigem aitas psühhoteraapia neil inimestel mõista oma