Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Pildid. Film.
Visuaalne massikommunikatsioon
Visuaalse kommunikatsiooni alguseks oli foto. Fotoaparaadi eelkäija on
pimekaamera, selle abil sai esimese püsiva fotokujutise 1822. aastal J. N. Niepce.
Esialgu kasutati metallplaadile jäädvustamise meetodit, sellega kõrvuti töötas Talbot
välja tehnoloogia, kus kujutised pildistati negatiividena paberile, millest võis
valmistada koopiaid. Fotost sai massimeedium seejärel, kui Eastman leiutas filmirulli
ning hakati pakkuma ilmutusteenust. Varem oli piltide tegemine tavalise inimese
jaoks liialt keeruline. Tänu fotograafiale tekkisid peredes fotoalbumid. 1890. aastatel
hakkas laiemalt levima kõiksuguse kunsti kogumine, hõlmates ka postkaarte. Fotosid
tavalisest pereelust oli alguses väga vähe, see oli omaette kunst: stuudiofotosid tehti
teatud standardite järgi, klient valis sobiva stuudiokujunduse ja lisad, fotograaf
soovitas teatud poosi ja ilustas fotot, et see vastaks oma aja arusaamadele.
annaabi.ee 
