Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Johannese kirjade, evangeeliumis esinev ning Johannese Ilmutuse autor on üks ja sama isik),
,,armastuse apostlit" selle eest, et püüdes ,,järgi teha Kristust", surus ta alla kõik
iseloomujooned, mida autoriteetse koguduseliidri puhul taunitavaks peeti. Tänu sellele, et ta
enese üle aru ei pidanud, suutis ta negatiivsed jooned unustada. Kuid pinna all pinged kuhjusid
- pahameel ja soov kätte maksta enese piiramise eest. See leidis väljundi raevukas
Ilmutuseraamatus.
,,Sellest kasvas hirmus pilt, mis jultunult läheb vastuollu kõigi ideedega kristlikust
alandlikkusest, sallivusest ning armastusest ligimese ning oma vaenlase vastu ning muudab
nonsensiks armastava taevaisa ning inimkonna päästja. Vihkamise, raevu, kättetasumise ja
pimeda destruktiivse viha räige orgia, mis ennast fantastilise terrori kujutistes ilmutab, murrab
välja koos vere ja tulega ning ujutab üle maailma, mida Kristus on just üritanud taastada