määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud muutub võrrand samasuseks. F(x, f(x))=0. sisu jooksev punkt P(x,f(x)) ühele ja samale punktile AP=(a,b). Kehtib b=f(a), y= , kus astme alus a on konstantne ja rahuldab väärtust Ilmutatamta kujul antud funktsiooni ilmutamiseks tuleb lahendada Funktsioonil f on piirväärtus b kohal a, kui suvalises mis tähendab, et graafiku piirpunkt A asub funktsiooni graafikul, st graafik a>0. Lisaks 1, sest a=1 korral saame konstantse võrrand muutuja y suhtes. Kui võrrandil on mitu lahendit, siis piirprotsessis xa , mis rahuldab tingimust xa, on punktis A pidev joon. (JOONIS)
i. Funktsiooni y=f(x) ilmutatud kujuks on võrrand, mille vasakul pool on y ja paremal pool avaldis, mis võib sisaldada muutujat x, kuid mitte muutujat y. Y=f(x) a.ii. Funktsiooni y=f(x) ilmutamata kujuks on võrrand, mis sisaldab c ja y läbisegi. F(x,y)=0 a.iii. Kui asendada muutuja y unktsioonis f(x) ilmutatud avaldisega,siis muutub võrrand samasuseks. F(x, f(x))=0. Ilmutatamta kujul antud funktsiooni ilmutamiseks tuleb lahendada võrrand muutuja y suhtes. Kui võrrandil on mitu lahendit, siis defineerib ta mitu funktsiooni. b. Parameetriliselt antud joone mõiste Olgu lõigul [T, T] antud kaks funktsiooni x=(t) ja y=(t). Süsteem määrab iga t[T, T] korral ühe kindla arvupaari ehk tasandi punkti ristkoordinaatidega (x,y)=(). Muutuja t erinevatele väärustele vastavad
annaabi.ee 
