Heiti Talvik "Legendaarne"
,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". Ta oli koos oma naise, Betti Alveriga, arbujate rühma
kõige esindavam luuletaja. Talvikul on väga palju luuletusi, mis lõpliku kuju saavad
pika aja jooksul.
Huvi luule vastu ärkas alles keskkoolis. Juba viieteiskümneselt oli ta läbi lugenud
hulganisti erinevate autorite loominguid, autoriteks olid näiteks Lev Tolstoi, Eduard
Vilde, Dante ja Goethe. Koolipäevil võis tema luulest leida heroilisi ajalaule ning
värsse Ilmutamisraamatu teemadel. 1923 lahkus ta ootamatult koolist, ning läks
Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse, kus ta oli eemaldunud tavapärasest keskkonnast.
Kohtla-Järvel jõudis ta selgusele, et luuletamine on tema tõeline kutsumus. Sellest
ajast algas Heiti Talviku pühendunud luuletamine.
Tema luule väljendab suuri filosoofilisi üdistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui
inimese keerulist hingeelu. Luule on enamjaolt lüüriline, ning väljenduselt
kindlavormiline, lakooniline ja tabav