"ilmusluuletuskogus" - 1 õppematerjal

Bernard Kangro

kirjaniku meelde vanaisa Jaan. Kes oli olnud metsavaht Litsmetsas ja hiljem oma elupäevade lõpul Lustimõisa rehepapp. Ta elu lõpp oli olnud traagiline ­ ta hukkus põlevas rehes, ja hiljem räägiti, et ainult ta süda oli leitud tervena tuhast (Ristikivi, 1967: 6). Seda müütilist juhtumit on kirjanik korduvalt meenutanud, viimati mälestusraamatus ,,Kipitai" 1992. aastal. Ning sellele motiivile on ta rajanud ka poeemi ,,Süda ei põle ära", mille esmatrükk ilmusluuletuskogus ,,Varjumaa" 1966. aastal. Kirjanduslikult töödelduna mõjub lugu poeetilisena, kuigi tegelikult tõukas see sündmus Kangro pere vaesusesse (Kruus, 2003: 12). Kiltre talus sündinud Andres Kangro (1870 ­ 1944) ostis Vana-Antsla mõisale kuulunud Oekülas 1904. aastal 3000 rubla eest Stepani-Rüütli talu ning kosis samal ajal Vastse-Antsla vallast Kuldre külast Ala-Kiisa talust sepatütre Miina Amose. Andres Kangro püstitas talule