Rahvuslik liikumine
tegevuse, tartu ülikool muudeti Jurjevi ülikooliks ning kool toimis vene
keelsena, kirjameeste seltsi tegevus lõpetati, levitati õigeusku – selle
soodustamiseks tehti inimestele häid pakkumisi kui vahetatakse usku,
ehitati Aleksander Nevski katedraal. 19 sajandi lõpul hakkas rahvuslik
liikumine uuesti esile kerkima , seltside tegvus asendus meelelahutusega,
karskusseltsid, tuletõrjeseltsid ja kutseühingud. Laulu ja mänguseltside
kavasse ilmusisd komöödiad. Ainuke rahvuslik ajaleht oli postimees ning
1888 hurt tegi üleskutse rahvaluule kogumiseks. 1870 asutati Eesti
üliõpilasteselts, 1884 sai eesti lipuks sini must valge täna EÜS. Jaan
tõnisson oli EÜS esimees, 1896 sai ta postimehe toimetajaks, oma
tegevuses kajastas ning seadis esikohale enese teadvustuse arendamise
ehk astus välja venestamise ja saksastamise vastu, nõudis poliitikas ja
majanduses eestlastele üheõiglusust, tänu Jaan Tõnissonile muutus eesti
annaabi.ee 
