EESTI UUSAEG
Oma aja
võimaluste piires rahvuslike ideede levitamine. Rõhutati, et eestlased on teiste
rahvustega samaväärsed. Igal võimalusel Jannsen rõhutas, et ka need eestlased, kes on
saanud paremat haridust peavad jääma eestlasteks, tuleb säilitada rahvuslik ideniteet.
Tartus hakkas Jannsen välja andma 1864.aastast uut ajalehte, Eesti Postimeest.
Rahvusliku liikumise keskused ja esimesed suurüritused
Ei saa dateerida täpse aastaarvuga. Mõnikord dateeritakse algust Perno Postimehe
ilmulise algusega, aga rahvuslikuks sai liikumine 1860.algusest. Sellest ajast võib
rääkida rahvuslikust liikumisest mitmel pool eesti aladel. Olulistemateks keskusteks
olid Pärnu, suurimaks keskuseks muutus Tartu, Peterburi, Tarvastu, kus sai alguse
Aleksandrikooli liikumine. Aleksandrikooliks sooviti seda nimetada Aleksander I
mälestuseks, pärisorjuse kaotamise mälestuseks. 1870 asutati Aleksandrikooli
peakomitee, mille presidendiks Jakob Hurt. Üle kogu Eesti algatati Aleksandrikooli
annaabi.ee 
