A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Anna, väsinud neist varjatud ähvardustest. «Mis olen ma ometi teinud? Missuguse
kuriteo olen ma sooritanud? Võimatu, et Majesteet tõstaks nii palju kära vennale
kirjutatud kirja pärast.»
Kuningas, keda omakorda nii otseselt rünnati, ei teadnud, mida vastata. Ta arvas, et
nüüd on paras hetk oma soovi avaldamiseks, kuigi pidi seda alles peo eelõhtul tegema.
«Madame, lähemail päevil toimub raekojas ball,» ütles ta väärikalt. «Soovin, et te
meie tublide linnaisade auks ilmuksite sinna tseremooniariietuses ja tingimata kannaksite
teemantripatsitest ehet, mille kinkisin teile sünnipäevaks. See on minu vastus.»
Vastus oli hirmus. Kuninganna Anna arvas, et kuningal on kõik teada ja et ta ainult
kardinali nõuandel varjas seda seitse või kaheksa päeva, -- pealegi oli taoline käitumine
iseloomulik kuningale. Kuninganna muutus väga kahvatuks, toetas madalale lauakesele
oma ülikauni otsekui vahast käe, vaatas kohkunult kuninga poole, ja ei vastanud sõnagi.
annaabi.ee 
