Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
Anarhistide valitsuse-kriitika põhineb marksistide ideedele sarnaselt arvamusel, et
valitsus koosneb "omakasupüüdlikust valitsevast klassist" (Goodwin 1994: 576). Pole
põhjust, miks üks täiskasvanud inimene peaks valitsema teise üle, leiavad nad, sest
võimu kasutatakse nende huvides, kelle käes ta on (Goodwin 1994: 576). Siinkohal
võiks küsida, miks ühes kohas räägitakse heast inimloomusest ja teises kohas
ilmtingimatust võimu kuritarvitusest. Võib vaid arvata, et tõenäoliselt tulenes see
eeldusest, et taoline kuritarvitamine leitakse tulenevat võimu olemusest: võim
korrumpeerib.
Lisan siia Michel Foucault' võimumõiste tarvituse kriitika: ta nimelt leiab, et kui
võimu avaldusi defineerida vaid repressiooni kaudu, võetakse omaks "puhtjuriidiline
võimukontseptioon"; võim samastatakse "seadusega, mis ütleb ei", võimu jõud on
selles käsituses vaid keelav
annaabi.ee 
