Eleaatide koolkond
Tõde
kirjeldatud tähenduses ei ole siin veel omistatud asjadele endile, vaid seda on mõistetud
omadusena, mis võib kuuluda kõnelemisele. Tõtt kõnelda – see tähendab ütelda ilmset
mittemidagi varjule jätmata ja selle kaudu moonutamata. Vastand sõna oli – pseudos.
Kuid üsna varakult hakatakse sõna alethes kasutama ka asjade endi, teisiti üteldes, oleva enda
iseloomustamiseks. See osutab oleva vastavale käsituse viisile – olevat mõistetakse ilmsusesse,
2
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053.
varjamatusesse tulevana. Parmenides esindabki viimast käsitusviisi: alethes ja doxa
iseloomustavad oleva ilmnemise viise tunnetuse jaoks. Olev kas ilmneb varjamatult sellena, mis
ta on, või varjub, selles mis ta on, paiste taha, mis laseb tal paista teisti kui ta on.
Sealjuures osutab jumalanna, et doxa – paistvus – on kõigesse tunginud