"ilmstiku" - 1 õppematerjal

Eesti ajaloolised katused

MÄTASKATUS Mätaskatuseid on meil väga vähe kasutatud, kuid teistel põhjamaadel on nad üsna populaarsed. Vanasti tehti nad lihtsalt lattroovile, kasetohust aluskihile; tänapäeval eelistatakse teha kõigepealt korralik rullmaterjalist katus ja sellele paari sentimeetri paksune dreeniv liiva- või kruusakiht. Selle peale laotakse külg külje kõrvale kaks kihti mättaid: alumine ümberpääratult (juured ülespoole), pealmine õigetpidi. Mättad kaitsevad rullmaterjalist katusekatet ilmstiku eest ja niisugune katus püsib kaua. Ohuks on vaid taimejuurte kasvamine läbi katuse; selle vältimiseks peab kasutama antiseptitud bituumenmastiksit. Mätaskatus on raske (150..200 kg/m2), mistõttu teda kandev roovitis ja sarikad peavad olema tugevamad kui teistest materjalidest katuse puhul.21 Olemuselt pole mätaskatus midagi muud, kui vettpidav aluskate, millel asetseb kasvupinnas, kus kasvavad erinevad rohttaimed. Lisaks kenale välimusele kaitseb mätas vettpidavat aluskatet UV-