Eesti Kultuurilugu
mille linnusekirikus asus pühaks peetud rist. Palverännakute kohti oli Eestis teisigi
(Pirita, õigeusklikel Petseri).
Tsunft Keskaegsete linnade kodanikkond jagunes elukutsete alusel. Kaupmehed
kuulusid suurgildi liikmeskonda ning käsitöölised alates 14 sajandist tööalade järgi
ametitesse või tsunftidesse. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena.
Käsitöölised, kes ei kuulunud tsunfti ja tegutsesid salaja, kihutati selle ilmsikstulemisel
linnast välja. 15 sajandi keskel oli Tallinnas 14 tsunfti ja neli muud ,,ametit" nende jaoks,
kes polnud käsitöölised (voorimehed, kandjad, paadimehed-mündrikud sadamas,
kalakauplejad). Enamik neist olid eestlased, nagu ka kiviraiduritest ja meremeestest.
Tartus oli keskajal neli tsunfti ja kolm muud ametit. Igas linnas oli ka mitu tsunfti, kuhu
eestlasi vastu ei võetud (näiteks kullassepad). On märgitud, et eestlaste vastuvõttu pärast
1343. a ülestõusu suuresti piirati.
annaabi.ee 
