Inimese seadev tegevus näitab ennast uusaegse eksaktse loodusteaduse tekkimises. Uusaegne füüsika ei ole mitte sellepärast eksperimentaalfüüsika, et ta rakendab looduse käsitlemiseks aparatuure, vaid et ta puhta teooriana seab looduse selle peale, et see ennast ette väljarehkendatava jõudude-ühendusena välja seaks. Eksperiment seatakse nimelt küsitlemiseks, kas nõnda seatud loodus endast märku annab ja kuidas ta seda teeb. Moodsa tehnika olemus põhineb seade-stus. See kuulub ilmsikstoomise saatmistusse. Tehnika oht Ohtlik ei ole mitte tehnika. Ei ole olemas mingit tehnika deemonlust. On tehnika olemuse saladus. Tehnika olemus on ilmsikstoomise saatmistuna oht. Kus aga oht on, seal kasvab Ka päästev. Päästmine tähendab sisseviimist olemusse.
4.Heideggeri «Kunstiteose algupära». Heideggeri arvates on kunstiteose algupära seni otsitud surnud ringi kaudu kunstiteoseid kokku kuhjates – mille alusel kuhjame? Ratsionaalselt omadusi välja mõeldes jääme asjakaugeks – tuum peitub omaduste taha. Samuti ei jõua me asja olemuseni asja kui aistingute ühtsust tajudes - me ei kuule puhast müra, vaid ust paukumas või koguni vihast kaaslast lahkumas. Nii oleme asjale liiga lähedal. Heidegger arvab, et kunst on üks ilmsikstoomise viise. Kunst toob asja varjamatusse, seab tõe teosesse. Kunstiteos avab ühe maailma, seab maailma esile. Tõde ei ole siin aga uusaegselt mõistetud kooskõla asjaga. Heideggeri järgi tõde armastab end varjata ja loodub riiuna. Riiuna avatuse, varjamatuse ja nähtavuse pärast. Riius esildub maailm, saavad asjad oma aegluse ja kiiruse, kauguse ja läheduse, avaruse ja ahistuse. 5.Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault «episteme» mõiste.
annaabi.ee 
