EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013
fundamentaalse väärtuse muutusega. Nii kaua, kuni turul on osalisi, kes ei tee oma
otsuseid ratsionaalselt, on võimalused mulli tekkeks ja kasvamiseks olemas.
Kinnisvaramulli olemasolu Eestis on empiiriliselt testinud Cocconcelli ja Medda (2013:
392-393). Spekulatiivse mulli tekke põhjusteks on üldiselt finantsvabaduse suurenemine
või keskpanga poolne intressimäära vähendamine, mis soodustab laenamist.
Majandustsükli algusfaasis ehk tõusufaasis ilmnevateks nähtusteks on krediidimahu
suurenemine ning varade hinna tõus, mis otseselt avaldub ka kinnisvara hindade tõusus.
Kuna mulli tipus on nõudlus varade järele suurenenud, on turg väga likviidne ning
meelitab ligi mitmeid investoreid, kes kiire kasumi lootuses osalevad aktiivselt turul.
Kasvufaasile järgneb krahh, mis seisneb kinnisvaramulli kokkukukkumises ning varade
hinna languses. Langusfaasis põhjustab varade väärtuse langus turuosalistele palju