Sekulariseerumine- mis see on?
hakatud vahet tegema religiooni ortodokssel, rituaalsel, institutsioonilisel tasandil ning tundeid,
kogemusi ja religioosseid uskumusi hõlmaval tasandil. Kui esimene näitab selget vähenemist, siis
teine märkimisväärset püsivust. Seega on eurooplased pigem mittekiriklikud kui sekulariseerunud,
nende religioossed otsingud on järjest vähem suunatud kirikule, mis tähendab, et tegemist on
institutsioonilise, mitte religioosse kriisiga. Sellest võib oma korda järeldada, et ühiskonna
ilmlikustumine pole kaasa toonud usu hääbumist individuaalsel tasandil. Religioon ei ole minetanud
oma tähendust, vaid muutnud kuju. Selle institutsionaalne pool on nõrgenenud või kadunud ning
alles on jäänud subjektiivne pool. Uurimus Inglismaalt näitab, et samal ajal kui kristlikud
uskumused vähenevad, eriti mis puutub usku personaalsesse jumalasse või Jeesus Kristusesse kui
jumala pojasse, on mittetraditsioonilised ja esoteerilised uskumused, nagu näiteks
annaabi.ee 
