Joskar-Ola 5.12.12 8 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 732 774 mari. (ainult 43% marisid elab Mari vabariigis) Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. 19. sajandil olid marid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hakkasid Ilminski süsteemi raames tekkima mari kirjakeeled, sündis mari haritlaskond ning rahvuslik mõte. 5.12.12 9 Eesti Mari Selts sündis 1990. aastal. See tekkis sellest, et inimesi lähendasid isiklikud sidemed, mari keeles ik pu, ik vür üks puu, üks veri. Eestlane saab marist paremini aru kui venelasest, ja vastupidi. 5.12
Joskar-Ola 16.10.13 8 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 732 774 mari. (ainult 43% marisid elab Mari vabariigis) Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. 19. sajandil olid marid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hakkasid Ilminski süsteemi raames tekkima mari kirjakeeled, sündis mari haritlaskond ning rahvuslik mõte. 16.10.13 9 Eesti Mari Selts sündis 1990. aastal. See tekkis sellest, et inimesi lähendasid isiklikud sidemed, mari keeles ik pu, ik vür üks puu, üks veri. Eestlane saab marist paremini aru kui venelasest, ja vastupidi.
survel oma põlistelt asualadelt Loode-Baskiiriasse (idamarid). Oluliseks ümberasumise põhjuseks oli pagemine vägivaldse õigeusustamise eest. Maride sunniviisilise kristianiseerimise kõrgajaks oli 18. sajandi I pool. Suur osa niidu- ja eriti idamarisid säilitas siiski oma vana animistliku usundi, mäemarisid puudutas misjonitöö sisulisemalt. 19. sajandil olid marid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hakkasid Ilminski süsteemi raames tekkima mari kirjakeeled, sündis mari haritlaskond ning rahvuslik mõte. Mari kirjanduse rajajaks peetakse Sergei Tsavaini (1888-1942). 1920 loodi Mari Autonoomne Oblast (aastast 1936 ANSV, aastast 1990 vabariik). 1920. aastad (põlismaistamine ehk korenizatsija) olid mari rahvusliku kultuuri arengu jaoks üsna soodsad. Loodi omakeelne haridussüsteem ja ajakirjandus ning arendati edasi professionaalset kultuuri. 1920.-1930. aastate vahetusel kollektiviseeriti põllumajandus
annaabi.ee 
