Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
asendusid kalendrites praktiliste õpetuste ja didaktiliste juttudega. Lisaks veel põllumajandus vihjed,
loomade ravitsemine, valmid ja luule. Sündis eestikeelne perioodika. Ajakirjandus oli valgustav-
õpetav, eesmärgiks populaarteaduslike teadmiste kandmine rahvani. O. W. Masingu ,,Marahwa
Näddala-Leht" pani aluse eesti ajakirjanduse traditsioonidele. Olulisel kohal oli ka Masingu jätkaja
Kreutwaldi ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tekkisid esimesed lauluseltsid.
Ilmiklustuv rahvakool ja trükisõna järsult lainev tootmine , ajakirjanduse sünd ja kiire areng, rahva
seas tekkinud kultuuriseltsid, rahvastiku intelligentsi kujunemine- need olid peamised mõjurid, mis
rahvast luterlikust härraskirikust, samuti kristlikust ellusuhtumisest paramatamatult eemale viisid
Kokkuvõte
Ristiretkede käigus eestlastele peale surutud usk on teinud Eestimaal läbi suure arengu
inimestes kui ka ühiskonnas