puhaststulest. Rikkalik sissetulekuallikas kirikule. • Martin Luther oli indulgentside vastu, avaldas 95 teesi, mis tänu trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedrich Tark, keisril ja paavstil polnud temast jagu saamiseks piisavalt jõudu. • Protestant • Puhkes sõda REFORMATSIOON • Õpetus leidis palju järgijaid • Kutsuti ilmikjutlustajad • Uus usk levis ennekõike linnades, kuid ajapikku ja maaisandate ja Saksa vürstideni. • Reformatsioonile tekkis uusi juhte, nt Jean Calvin, kes uskus et inimese saatus on algusest peale määratud. Kalvinistide usk levis Prantsusmaal, Šveitsis, Hollandis ja Šotimaal. • Anglikaani kiriku lõi Inglismaa kuningas Henry VIII REFORMATSIOON LIIVIMAAL • Idee levis muudesse Euroopa riikidesse • Liivimaale jõudsid ruttu, esimesest teated aastast 1522 (Andreas Knopken)
Liikmeiks preestrid. Augustiinlased (Meinhard), premonststaatlased. Kristlaste paganate piirialadel kerkis küsimus: kuidas teostada misjonit? Vajalik personaalne luba, et kloostrist lahkuda ja misjonit teostada. 12. - 13. sajandil vajadus Lõuna Euroopas nende järele, kes läheks rahva sekka (Lõuna Hispaania, Lõuna Prantsusmaa, Lõuna Itaalia, sest neis levis palju ketserlust). Ideaal askees aga reaalselt mungad ja preestrid jõukad. Ilma vaimuliku pühitsuseta ilmikjutlustajad, kelle sõnum ei läinud ametliku kristlusega kokku. 13. sajandil kerjusordud, dominiiklased ja fransisklased. Nad on vennad, mitte mungad. Elavad konvendis, mitte kloostris. Ladina keeles terminoloogiline vahe kerjusordudel ja kerjusmungordudel. Loobuda kinnisvarast (maa halduse mõttes). Ka kerjusordud hierarhilised, konventide vahel on ettenähtud munkade liikumine, et nad ei oleks ühel kohal. Kastiillane Domingo de Guzman ( - 1121) rajas dominiiklaste ordu, jutlustajavendade ordu.
annaabi.ee 
