Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
aastat
Eesti linnades ehitati puitkonstruktsioonis korterelamud ka pärast II maailmasõda.
Enamasti on need monteeritavad puitkilpmajad või puitsõrestikmajad, harva ka püstplank-
või püstprusskonstruktsioonis hooned. Ühed kõige omapärasemad on rahvakorterite ehk
RaKo majad Tallinnas Pelgulinnas ja Vana-Lasnamäel. Need elamud ehitati esimesel
Nõukogude aastal 19401941 ja nende ehitamist jätkati ka veel esimestel sõjajärgsetel
aastatel. Väliselt lihtsates ja üsna ilmetutes elamutes olid tegelikult päris head korterid,
enamik ühe- ja kahe-, ent mõned ka kolmetoalised. Elamus on Tallinnas traditsiooniliseks
kujunenud kivitrepikoda, kuid see kaeti väljast laudisega üle, et eristada nõukogude
arhitektuuri mingil moel eestiaegsetest kodanlikest elamutest. Siin püüti sisse tuua
uuendusi, et näidata, kuidas Nõukogude võim hoolitseb töötava rahva korteriolude eest:
Näiteks kavandati igasse korterisse duširuum. Ülesehituselt on tegemist Tallinna maja