August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
,,T õde ja õigus" I-V kui tervik on lõdva ning omajagu amorfse ehitusega. Osade
kokkukuuluvust tervikuks võib motiveerida küll ühtsa filosoofiaga, kuid see on väga üldine
põhjendus, sest autori looming on harutihti vaateilt pidev. Osade ühtekuuluvuse peapõhjusena
on tavaliselt ette toodud see väline asjaolu, et ,,Tõe ja õiguse" osadel on ühine peategelane
Indrek Paas; see tegelane on aga inertne karakter ja romaani eri osades kannab tunduvalt
erinevat ilmetki. Ometi leidub veel niite, mis seda mitmesopilist, juhusliku-ilmelist tervikut
kõvemini ühte seovad ja mida seejuures võib lugeda kunstlikkude võtete hulka. Juba romaani
esimest pilti, Andrese ja Krõõda tulekut Vargamäele, kasutatakse ära teose ehituse mõttes: V
osa lõpus kerkib sama motiiv uuesti esile, luues kauni ühendava lüli lõpu ja alguse vahel.
Seda algavat-lõpetavat motiivi ei saa aga liigitada kunstlikkude võtete kilda. Seda on õiglasem
annaabi.ee 
