Kultuuride vahelised erinevused
liigutusi, riietuse ja hääletooniga seotut. Keha keel õpitakse selgeks koos kõnega, ja samas
kultuuripiirkonnas kasutatakse seda samal moel. Kommunikatsiooniteooriate* kohaselt toimub
75% inimestevahelisest suhtlusest mittesõnaliselt. Vestluspartnerilt saame pidevalt
kõrvalsõnumeid, mille põhjal teame, kas ta on meist aru saanud, kas ta peab meie sõnumit
oluliseks, mis meeleolus ta on jne. suurem osa meie liigutustest ja ilmetest on seotud kultuuriga.
Sama käeliigutus võib eri kultuuris tähendada erinevaid asju. Nii näiteks tõlgendatakse Ida-
Aafrikas eurooplase käeviibet bussipeatuses lehvitamiseks, buss sõidab mööda, aga bussijuht
lehvitab vastu. Ameeriklastele tähendab peanoogutus jaatust, inglased ja eestlased noogutavad
selle märgiks, et nad vestlust jälgivad, kuid see ei tähenda veel öelduga nõustumist. Oma
kultuuris oskame mittesõnaliste märkide järgi teise käitumist ette aimata
annaabi.ee 
