Eestis Keskaeg ( parast muistset vabadusvõitlust)
viru-harjuga. Järva jäi ordule.Talurahvas jäi jalgu kodusödadele kus taani ja ordu kaklesiid.
Kohaliku aadli kujunemine
Püsivaid kaupmehi polnud, aga juurde kutsuti sakslasi, aadlikke. Maasi läänistati, kehtisid
läänisuhted. Edasi pärnadus see isalt pojale.Maa-aadel. Järjest rohkem haarasid vasallsuguvõsad
endale maad. Esimesed mõisad tulid Harju-Virus. Taanihindamis raamatu oli 1241 , et eestlastel on
3 mõisa, aga tn oli rohkem. Vasallid eestlased oli ilmestel vabadusvõistlused ülikud. Eesti
perekonnad saksastusid. Mõisnike talu oli suur talu tüüpi hoone, ilma korstnata ja ühe köetava
ruumida. Kõrvalhoonete ja tallidega. Alles 14.sajandil hakati rajama kindluseid. 21 mõisa harju,
kärknas ja padises oli kaks kollektiivset mõisnikku.
Vana-Liivima suhted naabritega
Põhivaenlased oli Novgordi, Pihkva ja Leedu. 1260 löödi ordi puruks. 1242 toimus Jäälahing,
orduväed piirati ümber.
Linnade arenemine