uriiniga ja püsida keskkonnas aastakümneid. Kraapimistõvi avaldub tavaliselt 3-5 aastaselt. Ilme on võimalus, et haigus on edasi kandunud platsenta kaudu. Pole leitud tõendeid, et see haigus on inimesele nakkav. Prioonide mõju Prioonid sisenevad alguses läbi soolestiku nahka. Nad põhjustavad normaalsete valkude muutumist valedeks kujudeks. Need valgud tasapisi kogunevad kehasse, eriti närvirakkudesse, mis hiljem surevad. Kui prioonid imenduvad läbi soolte, ilmenevad esmalt lümfisõlmed. Sümptomid Muutused on alguses väikesed. Tekivad kerged käitumis muutused ja liigsed mälumisliigutused. Loom ei suuda enam hoida tempot ka karjaga. Mõned loomad hakkavad ennast liiga intensiivselt sügama ja kaotavad villa mõnest kohast. Kroonilised sümptomid haigusest ilmuvad hiljem kaalulangusena, isutuse ja surmaga. Ravi ja ennetamine Sellele haigusele pole leitud ravi, kuid Suurbritannia on teinud ettepaneku
Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba Biloogia eriharu-elukutse Etoloogia-Lindude vaatlemine Ökoloogia-Maa uurimine Tsütoloogia-Rakkude uurimine Anatoomia-lahkamine Molekulaargeneetika-Mikroskoobiga töötamine Organiseerituse tase Molekul-vee molekul. Molekul on aine väikseim osake Organell-mitokonder. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Rakk-närvirakk- Rakk on elu esmane organiseerituse tasee,kus ilmenevad elu kõik omadused Kude-närvikude- Sarnase ehituse või talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. Elund-kops. Elund ehk organ on organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus. Elundkond-närvisüsteem. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. Organism-koer. Elav terviklik rakuline süsteem Kooslus-elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste
Fenotüüp- põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab , millised on tema seesmised ja välimised omadust Prenataalne ehk sünnieelne areng kestab viljastumise hetkest kuni lapse sünnini ja selles eristatakse 3 perioodi.EOSTUMISPERIOOD,EMBRÜNAALPERIOOD,LOOTEPERIOOD Esimesed kaks perioodi on väga olulised , siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud võivad eristada tuttavaid helisid,eelistavad vaadata inimnägusi,tunnevad maitset ja lõhna.Juba beebidel ilmenevad erinevad temperamenditüübid. Füüsiline ja motoorne areng on väga kiire väikelapseeas eriti esimesel eluaastal. Koolieelikueas suudetakse sooritada juba keerukamaid tegevusi.Koolieas motoorsed oskused täiustuvad,omandatakse kirjutamisoskus.Puberteedina ilmnevad kiired bioloogilised muutused.Noorukieas kasvamine lõpeb.Täiskasvanuna saavutatakse füüsilise mõimete tipp ning siis hakkab see langema.Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel.Piaget
Uni Uni ja unenäod on spontaansed seisundid (iseeneslikud). Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid
annaabi.ee 
