Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
taga Euroopa ajast. Vana-Liivimaal tekkis side Kesk-Euroopaga: kõik voolud ja
kombed ulatusid ka meie maale ning keskaja mentaliteet ja ühiskondlik
struktuur võeti omaks ka meie maal.
Vana-Liivimaal valitses kolm iseseisvat, omavahel tihti veriseid
võitlusi pidavat võimu: Peapiiskop, ordu ja linnad. Saare-Lääne, Kuramaa ja
Tartu piiskopid allusid Riia peapiiskopile, nende käsutuses olnud alistatud maad
valitsesid nad ilmelike vürstide kombel. Ordu allus nimeliselt Preisi
ordumeistrile, aga tegutses iseseisvalt. Linnade taga seisis Hansa Liit.
Piiskopid ja ordu läänistasid maa enamikus Saksamaalt sisserännanud
aadlikele, kes olid talupoegade otseseks valitsejaiks. Läänimeestest kasvas
aegamööda maa neljas võim. Nende jõugruppide ühisteks huvideks olid ainult
maa kaitsmine välisvaenlaste vastu ja talurahva hoidmine allasurutud olukorras.