Kõrgeim õhuniiskus oli 81,99% 19. veebruaril pargis ja madalaim 53,09% 5. märtsil kooli juures. Keskmine õhuniiskus 19. veebruaril oli 78,98% ja 5. märtsil 58,75%. 19. veebruaril oli ilm väga pilves, aga 5. märtsil olid taevas kiudpilved. Sademeid ei olnud kummalgi päeval. 12 5. Kokkuvõte Tegime oma uurimistöö ilmavaatlusest. Kogusime andmeid kaks korda. Ühe korra mõõtsime veebruaris ja teine kord märtsis. Mõõtsime mingite kindlate sensoritega. Temperatuur jäi vahemikku 2,0 5,8°C. Tuult ja sademeid põhimõtteliselt polnudki. UV- kiirgused olid vahemikus 1,3 8,4%. Õhuniiskus oli vahemikus 53,09 81,99%. Ilm oli üldiselt pilves, kuigi märtsis olid taevas kiudpilved. Meile väga meeldis see töö, sest saime uusi sensoreid proovida, tabeleid koostada ja ilma kohta rohkem teada saada
Vanarahva tarkus ütleb, et kui miski näib kahtlane,siis parim viis selgust saada on asi oma silmaga üle vaadata. Sellestsamast printsiibist lähtub ka empiiriline teadus. Tänast teadust eristab keskaegsest paljuski just see, et kui te küsinuks keskaegselt teadlaselt, mis ilm täna on, siis selle asemel, et aknast välja vaadata, süüvinuks ta vastuse leidmiseks nt Aristotelese teostesse või Piiblisse. See võib meile tunduda koomiline ja ongi seda, kui jutt käib ilmavaatlusest. Asi pole aga enam sugugi nii selge, kui kõne alla tulevad psüühikanähtused ja religiooni. Nt C. G. Jung kasutas tänaste inimeste psüühika mõistmiseks väga edukalt justnimelt vanu müüte ja pärimusi ning teda on peetud XX sajandi üheks suurimaks originaalseks mõtlejaks. Liiatigi ei ole oma silm sugugi alati ja kõigis asjades ühemõtteliselt kuningas. Religiooni on tihti kritiseertud just selle alusel, et Jumalat pole empiirilise vaatluse
annaabi.ee 
