Reisid
ilmajaama hoone katuselt lõuna poolt kuplite vahelt paista võivat masti.
Nii et riist peab olema, kuid visuaalne kontroll on ikka tähtis. Suurim
nähtavus on olnud 50 kilomeetrit. ,,Kõige selgem pole mitte
kõrgrõhkkonna ajal, vaid siis, kui rõhk hakkab langema," ütleb Kaskmaa.
Ning ka pilvi vaadatakse ikka inimese silmadega. ,,Meil on ainuke
ilmajaam Eestis, kus iga tunni järel päeval ja iga kolme tunni järel öösel
määratakse pilvede iseloom ja kõrgus," ütleb 33 aastat ilmavaatleja olnud
Inge Leitu ja täpsustab, et praegu on taevas Stratus fractus. Pilvede kõrgust
mõõdetakse tänapäeval peamiselt laseriga, mille kiir suunatakse üles ja
määratakse täpselt pilvelt hajunud valguse saabumise aeg. Kuid kogemus
ei tule kahjuks. Meteoroloogiajaama juhataja Helen Kaskmaa näitab õues
käega taevas kulgevale lennukijäljele: ,,See on 11 kilomeetri kõrgusel, nii
et pilved on praegu veel kõrgemal." Pilvkatte olukorda on oluline teada,
annaabi.ee 
