Jutuke - Isemoodi roos
Perekonnapeast isa, kes omas arvestataval määras mõjuvõimu ka poliitilises sfääris,
otsustas ja kontrollis kõigi oma kuueteistkümne lapse saatusi. Muusikahuviline poeg, noorim,
ei pakkunud talle suuremat huvi kui isiksus, kuid kasu saamise nimel hoolitses ta poisi kõigi
materiaalsete kulude eest. Suguvõsas oli kirjutamata reegliks tuua ohvriks õndsaim hing iga
aastakümne esimesel täiskuul. Mõned aastad peale poisi sündi oli ta ilmatooja läinud seda
rada, jättes ainsa lapse kuldketisesse intriigide puuri. Võõrasemad nägid poisis ohtu oma laste
heaolule ja andsid eestvedajale soovituse teha pojast see ilmalik õndsus, kes järgneval
aastakümnel ohvriks tuua.
Poiss teadis oma saatusest, kuid armastas siiski kõiki oma suure pere liikmeid. Ta kandis
neile ette viimistletumaid kontserte ja kauneimaid hällilaule, et ainult äratada neis veel
rohkem headust, kui ta juba nägi