VARAUUSAEG
Samas
suurenes varauusajal kala tarbimine.
Uue põhitoidusena hakati 18. saj. kasvatama kartulit. Suhtumine sellesse Uuest Maailmast
Euroopasse toodud juurvilja oli pikka aega kõhklev. Prantsusmaal kasvatati kartulit ilutaimena.
Kartulile pandi süüks pidalitõve ja malaaria põhjustamist, samas leidis see kasutamist kui
potentsiravim. Enne inimese toidulauale jõudmist kasvatati kartulit loomatoiduks. Lisaks teraviljaga
võrreldes suuremale ilmastikukindlusele oli kartulit võimalik kasvatada ka väiksematel maalappidel
ning vähema tööjõukuluga.
Koloniaalkaubanduse areng muutis vürtsid eurooplastele varasemast märksa kättesaadavamaks.
Uue toiduainena jõudis eurooplase toidulauale suhkur, mis esialgu oli veel väga kallis ja lihtrahvale
kättesaamatu. Uute jookidena saavutasid varauusajal populaarsuse kohv ja tee. Kohv jõudis
Euroopasse araablaste vahendusel 16. saj. Esimene kohvik rajati 1647. aastal Veneetsias. Itaaliast levis