Rahvastik
luulekogu 12. ja 13. sajandist mis on olemuselt irooniline satiir feodaalühiskonna pihta
ja väga tugev allegooriline kujutus näljas mis tol ajal eksisteeris. Samuti viidati
kangelaslauludes määratu isuga hiiglastele ja türannidele kes paabulinnu kahe ampsuga
ära suutsid süüa.
Nälja võimutsemine oli seotud looduse kapriisidega. Näljahäda otseseks põhjuseks oli
halb saak loodusliku korra häiritus. Näljahäda ei tekitanud ainult ajutised halvad
ilmastikud. Viljaikaldus kordus igal pool regulaarselt mis tekkitas toidupuuduse.
Iga halb kokkusattumine vallandas põrguliku tsükli. Halb ilmastik põhjustas halva saagi.
Sellest tulenev toiduainete kallinemine suurendas vaeste viletsust. Kes ei surnud nälga,
seda ähvardasid teised ohud riknenud taimede või jahu, söögi ning vahel isegi mulla ja
inimliha söömine. See omakorda tõi esile surmavaid haigusi või alatoitumise mis kurnas
ja tappis