Atmosfäär Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Õhk on gaaside segu. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.
lämmastiku ja hapniku aatomitega ja ergastavad neid. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk). Ilmastik mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron., geog. Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad kuupäevad, millal päike läbin võrdpäevsusepunkte(kevade ja sügise algus) või päikeseisaku punkte(suve ja talve algus). Polaaröö maapinnale ei lange üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest.
annaabi.ee 
