elektromagnetvälja toimel. Kitsamas mõttes, maateaduste tähenduses, nimetatakse kaugseireks maa ja atmosfääri seiret elektromagnetkiirguse abil, mida vaadatakse ülalt (lennukilt, satelliidilt). Meie kursuse jaoks on see küllaltki üldlevinud definitsioon siiski natuke liiga kitsas. Ka atmosfääri jälgimine maapinnalt seda läbiva või sellest lähtuva kiirguse põhjal on olemuselt kaugseire. Sellesse kategooriasse kuulub ilmaradar, mis on atmosfääri seires saanud võimsaks vahendiks. Veelgi enam, sarnasus meetodites sunnib kaugseire hulka liigitama sodari ehk "heliradari", millega uuritakse turbulentseid keeriseid atmosfääris. Kontaktseire on kaugsiere vastand, see osa seirest, mis kaugseirest "üle jääb" ehk see, mida argimõistus liigitab "tavaliseks" seireks mõõtmised, mida tehakse mingi anduriga otse seiratavas keskkonnas. Kontaktseire küllaltki täpseks vasteks inglise
elektrienergiast, mis tähendab seda, et ligi pool elektrienergiast eraldub keskkonda. On täheldatud, et lastel, kes elavad kõrgepingeliinidele lähemal, kui 50 meetrit, on oht haigestuda leukeemiasse. 3.2 Satelliiditaldrikud Juhul kui elektriliinid juhtuvad satelliiditaldrikute läheduses olema, võivad nad elektriliini poolt eraldatavat elektromagnetvälja võimendada. 3.3 Erinevad radarid On olemas mitmeid erinevaid radaritüüpe, millega puututakse kokku igapäevaselt. Näiteks: ilmaradar, militaarradar, kiirusradar jne. Radarid eraldavad suurtes kogustes raadiolaineid. 8 3.4 Mobiiltelefonid Statistika on kinnitanud, et kogu maailmas on üle kahe miljardi mobiiltelefoni kasutaja. Tihe mobiiltelefoni kasutamine võib organismile tekitada suurt kahju. Võib tekkida unehäireid, peavalu, halba enesetunnet, südamepekslemist ja muidki tervisekahjustusi.