Neid linde me tunneme
savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Tuntud on muistend, mille kohaselt pääsukesed
on talvel järves ning söövad enne erilist taime, et kevadeni magama jääda (analoogia madude
talvekorterisse jäämisega). Enamik tekke- ja seletusmuistendeid pääsukestest lähtub mingist
ülekohtuaktist naisterahva (tüdruku, nooriku) vastu, kellest saab pääsuke.
Pääsukest peetakse suvise päevasooja saadikuks, usaldatavaks ilmaprohvetiks, kenaks
lauluvidistajaks. Suitsupääsuke on usaldav linnuke teda võib jälgida päris ligidalt. Suitsu-
pääsuke ehitab oma pesa hoonetesse, seetõttu kutsutakse teda ka küla-, pööningu-, laka- või
laudapääsukeseks. Pääsuke on õnnelind pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea
õnne märgiks. Populaarsuse tõttu rahvapärimustes ning maakodude sagedase kaaslasena
valiti suitsupääsuke 1992. a. Eesti rahvuslinnuks.
annaabi.ee 
