Viivi luik referaat
Inimene, kes elab asjade
keskel, selle juurest Loodus lahkub, kaob kuhugi mujale, kaugusesse. Inimesed
kardavad kaugust, see tekitab neis hirmu olemise ees. Hirm tekitab teadmatust
ning teadmatus annab järje edasi inimese sisemisele kurbusele , olles üheks
kandvaks lüliks meie elus.
Kurbuse jõud on sõnatuses. Kurbvaikuses avab Loodus ennast, et kurvasaja
saaks kogeda imet- kordumatut tavalises ja vastupidi.
8
/---/
Siis on vaikuse sõnatu luule,
ilmaotsani valendav valgus,
kuni vallatuks ärkavas tuules
sünnib lõpp, mille kannul käib algus.
"Iga sügise jahedas leegis.."
S.Nagelmaa on öelnud: "Viivi Luik ei tunne /---/ tõkkeid ei ruumis ega ajas:
taeval ja maal pole vahet..."
"Viivile aga näib taeval olevat eriline tähendus.Ta näeb vahel kõike otsekui
taevast ja taeva taustal", sest "Taevas on talle kui pelgupaik, taevaste tuules
annaabi.ee 
