Filosoof Aristoteles
algseisundiks ilmaolek (veel- mitte), lõppmääratluse puudumine; lõppseisund
seevastu märgib sihi saavutamist. Teisisõnu: liikumise algust iseloomustab
võimalikkus ja võimelisus (dynamis, potentia) ning lõppu tegelikkus (energeia,
actualitas) ja teostatus (entelecheia). Aristoteles toob näiteks lause ,,Inimene saab
harituks". Täielikus sõnastuses saab siin näidata kõiki eelpool nimetatud elemente:
,,Harimatu (vormimääratlus ilmaolekuna; võimalikkus) inimene (mateeria) muutub
haritud (vormimääratlus sihina; tegelikkus) inimeseks (mateeria)". (Delius,
Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007)
1.3 Metafüüsika
7
Aristoteles ei tunnistanud Platoni ideede suguseid meelteüleseid entiteete, vaid tahtis
idee ja reaalse eseme dualistliku lahutatuse ületada. Tema käistluses peitub asjade
olemus sisemise potentsiaalsusena neis endis
annaabi.ee 
